ütleks nii, et uut pole midagi puhkan nii nagu saan. Kuna väike Miku haige siis olin eelneva nädala kodus ja oma nokitsemisi tegin hilja õhtul. Täna tulin Tallinnast paraadilt, mis oli äraütlemata väsitav tegevus, aga jäin rahule. Täna on jaanipäev ja ma istun kodus, mõtlen lihtsalt veidi elu ja muu üle. Tundub, et jälle on peale langenud masendus kõige ümbritseva üle. Ei ole kohe mitte mina ise. Kuramuse sant tunne ikka.Mis järgmine nädal toob ei tea isegi ja ei taha nii kaugele mõeldagi....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar