neljapäev, 2. juuli 2020

Juuli

Elu on hakkanud positiivselt arenema. Minu ellu on tekkinud üks väga armas inimene. On küll  mulk, aga ikkagi inimene. Oleme igapäevaselt suhelnud terve kuu. Video teel on meie blogid päris toredad olnud. Oleme külastanud rabasid, vaatlustorne  ja purksi söönud. Elu on muutunud põnevaks. Minu sees on nagu lõke mis heleda leegiga põleb. Mannu tuleb ja paneb uue sületäie puid jälle juurde. Kas see ongi siis armastus?
Mis siis edasi? Kui olla aus, siis ei teagi. Eks naudime seda toredust ja vaatame.

teisipäev, 16. juuni 2020

Olen elanud 45 aastat ja natuke peale.

Ma pole postitanud juba ammu. Lausa 5 aastat. Miks? Ju pole hing seda teha tahtnud. Olen küll lugenud oma vanu postitusi.
Mis on selle viie elatud aastaga juhtunud? Kui nüüd järele mõelda, siis rohkem kui kolhoosi viisaastaku plaanis.
Olen elanud toredad aastad Rõuges, koos toredate inimestega. Olen pidanud jäneseid ja kanu. Olen olnud ja kuulunud motomeeste klubisse. Olen reisinud ja elu nautinud. kuhu ma olen oma viisaastakuga jõudnud? 1.mai sai aasta kus ma enam ei suitseta, sai täis aasta kus ma elan oma toredas haagiselamus ja saanud täis aeg kus ma olen jälle üksi.
Ma pole hingelt üksi, ma elan üksi. Nüüd ma valetan, mul on isane kass Helga, kass kes tuli minu ellu eelmise aasta novembris.
Moto meheks olen ma ikka jäänud ja jäängi.
1.mai 2019 on olnud minu elus pöördeline, see on toonud minu ellu palju uut ja tagasi on tulnud mina ise. Mina kes läks kaduma 13 aastat tagasi.  Mul on hea meel, et olen leidnud end, nüüd olen ja püüan elada enese jaoks ja nautida seda mis mul on. Ma olen õnnelik.

esmaspäev, 9. märts 2015

Kevad pole mägede taga.

Tõesti ilmad on juba piisavalt soojad, et miks mitte võtta tsikkel ja paar ringi teha. Kahjuks istub masin veel puki otsas ja ootab.
Käisin filmi vaatamas 1944, peab tõdema, et väärt filmiga on meie mehed jälle hakkama saanud.
Nädalavahetusel laadisin mudelil akud ja tegin paar ringi jälle tore tegevus.
Nagu ka loomariigis, nii ka meestel, jooksuaeg hakkab tulema. Tahaks minna ja ulguda. Jalaga maad kraapida...

reede, 20. veebruar 2015

Pool veebruarit ongi läbi saamas..

See kuu on kuidagi kiirelt möödunud. Samas tegevust on palju olnud. Tartus teatris käidud. Käisin ka posti muuseumis armastus kirje vaatamas. Tänud jälle Triinule kes viitsib mind ikka välja ajada. Lastega Vällamäel ööbitud, mis oli muidugi paras seiklus. Suurem saavutus oli minu 40. Oli küll ilma külalisteta. Hommikul küpsetasime Triinuga pannkooke ja õhtul Madise ja Ahtiga tegime väikese 100 grammi.
Homme olen jälle Valgas, tuleb natuke tööd teha. Ja ongi nädal möödas. Uus nädal toob vabariigi aastapäeva ja muud sellega seonduvad üritused. Kuigi jah juba eile käisin Vastseliina naiskodukaitsjate 5 aasta juubelil.

reede, 6. veebruar 2015

Töine.

Jaanuari lõpp ja veebruari algus on kuidagi hirm kiirelt möödunud. Nädalavahetused olen tööl olnud ja lõppu ka ei paista. Eile käisin Haapsalus edasi tagasi 700km. Viisin Juhani ämma sanatooriumi ravile. Ostsin jälle uue teleka. Eelmised jäid naisele. Täna käisid starmani poisid panid antenni paika. Nüüd näen 42 kanalit, vähemalt on õhtuti midagi vaadata ja kuulata.
See nädalavahetus jälle tööl, no jah järgmine sama moodi. Tapale talvesõda pidama. Tuleb ka oma juubel metsas ära pidada. Õnneks väsimuse märke veel ei ole. Eks kevadel ole rohkem näha.

esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Nädalavahetuse toimetused.

Tegin jälle väikseid muudatusi oma väikeses toas. Vahetsain välja päevi näinud diivani. Asemele tuli välivoodi moodi moodustis. Autost välja tõstes tõmbasin selja ära. Nüüd pole kaks päeva korralikult magada saanud. Leidsin vanast garaažist omale puust riiuli mille värvisin üle ja sai oma retro helitehnika sinna paigutatud. Ruumi tuli kohe juurde. Ilm on ka mõnusalt talvine -4 ja tuleb õrnalt lund. See nädal on ka küllaltki töine kuna nädalavahetusel tuleb NAK kursus läbi viia. Triinu kutsus Rõugesse Riho Sibulat kuulama, lähen kindlasti. Muud uut nagu polegi viimasel ajal juhtunud. Võtan elu positiivselt.

esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Veeohutus

Sai siis nädalavahetusel osaletud toredal üritusel Veeohutuse seminar.
Enamus ajast veetsime basseinis. Ütlen ausalt uppuja päästmine on uppuja enda asi. Juhul kui mina peaksin kedagi päästma. Kedagi praktiliselt päästa pole naljaasi. Selleks on vaja ikka kõvasti julgust ja jõudu. Ise kogedes ja proovides saad aru, upujani kohale ujuda ja siis koos temaga veel tagasi, raisk no mitte ei jõua.
Eile sai jälle Triinu tsiklit lihvitud elamine tolmu täis. Igati töökas nädalavahetus oli..